Keri sisuni

6.6 Loetelud

6.5. Loetelud

6.5.1. Punktide Loetelu

IO (Input/Output) punktide loetelu on detailne tabel, mis koondab kõik automaatikasüsteemi sisend- ja väljundsignaalid.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Üldjuhul IO punktide loetelu ei esitata. Üldised põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Esitatakse IO-punktide tabel, mis põhineb funktsionaalskeemidel ja määratleb süsteemide mõõte- ja juhtimispunktid . See on funktsionaalne töövahend sidumaks plaanidel ja skeemidel näidatud seadmeid, programmeeritavaid punkte ja visualiseeritavat infot .
  • Tabeli formaadis esitada :
    • Kõik füüsilised IO-punktid: DO, DI, AO, AI (vähemalt punktide tüüp, tähis, nimetus/funktsioon, punktide kogus).
    • I/O punkti tähis peab vastama skeemile ja plaanile .
    • Juhitavate/reguleeritavate punktide korral märkida reguleerimisviis (nt on/off, PI, PID) mõõtepunktil või vajadusel ka juhtimis-/reguleerimispunktile .
    • Programmid – millise häire-, oleku- või juhtimisprogrammi alla punkt kuulub (viide programmide loetelule) .
    • Andmesidega liidestuvad seadmed: liidestatavate seadmete/süsteemide kogus ja liidese tüüp .
    • Alakeskuste kaupa I/O punktid kokku .
  • Soovituslik: Täita Tabel 1 (Hooneautomaatika.docx) seadesuuruse veerud teadaolevate või eeldatavate väärtustega .
  • (Näide Tabel 1 kohta - joonis xxx) .
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Täidetakse I/O-punktide tabel vastavalt PP struktuurile, täiendades seda täpsema infoga süsteemi seadistuseks, programmeerimiseks ja visualiseerimiseks .
  • Täpsustada kõik mõõte- ja reguleerpunktid vastavalt tarnitavate seadmete andmetele (sisendid, väljundid, reguleerimisviis jt parameetrid) .
  • Täpsustada mõõte- ja reguleerimispunktide seadesuurused ja häirepiirid .

6.5.2. Arvestite Loetelu

Arvestite loetelu annab süsteemse ülevaate kõikidest automaatikasüsteemiga liidestatavatest mõõteseadmetest.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Üldised põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas, arvestite loetelu ei esitata (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Esitatakse kõigi BMS-iga liidestatavate arvestite ja võrguanalüsaatorite loetelu .
  • Loetelu sisaldab vähemalt :
    • Arvesti unikaalne tähis (ID).
    • Arvesti tüüp (elektri-, sooja-, külma-, vee-, gaasiarvesti või võrguanalüsaator).
    • Teeninduspiirkond (nt korter, jahutussõlm, 1. korruse tiib B jne).
    • Asukoht: korrus ja ruum (nt kilbiruum, tehnoruum, veemõõdusõlm).
    • Elektriarvesti puhul ka elektrikilp, kus see paikneb (nt GPJK, PJK, JK2.1).
    • Andmesideprotokoll (nt M-bus, Modbus, BACnet).
    • Automaatika alakeskus, millega arvesti on seotud.
  • Põhiprojekti tabeli alusel kavandatakse andmeedastuse liidesed ja seadmete asukohad .
  • (Näide - joonis xxx).
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Täpsustatakse PP loetelu, lisades infot reaalseks paigalduseks, liidestamiseks ja süsteemi seadistamiseks .
  • Täiendavalt tuleb märkida :
    • Andmeside liin, millega arvesti on ühendatud (nt M-bus liin 1, Modbus liin 1).
    • Konverteri või gateway tähis, millega arvesti liidestub (nt MBCONV1).
    • Arvesti liinisisene aadress (nt M-bus liin 1, aadress 12).
  • Soovituslik: seadme valmistaja ja tüüp, vajadusel aadressivahemikud ja andmetabeli viited .
  • Tööprojekti arvestite loetelu peab võimaldama kaablite arvutusi, aadressi määramist ja liinide jagamist .
  • (Näide - joonis xxx).

5.5.3. Ruumikontrollerite ja Ruumiseadmete Tabel

See tabel koondab info ruumipõhiste kliimajuhtimise elementide kohta, tagades sidususe funktsionaalskeemide ja paigaldusplaanidega.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Üldised põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas, eraldi loetelu ei esitata (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Tabel ei ole kohustuslik, kuid projektis peab olema üheselt arusaadav, millised erineva konfiguratsiooniga kontrollerid on kasutusel ning milliste ruumiseadmetega on seotud .
  • Kui tabelit ei koostata, tuleb dokumentatsioonis selgelt näidata :
    • Erinevad kontrolleritüübid tähistega (nt TC20, TC21, TC25).
    • Kontrollerite konfiguratsioonid: integreeritud andurid (ruumitemperatuur, CO₂, niiskus), juhtimised (fancoil, jahutuspalk, kütteradiaatorid, VAV jne), juhtimisviisid (on/off, PWM, 0–10V), kasutatav andmesideprotokoll (BACnet, Modbus jt).
    • I/O maht peaks selguma kontrolleriga seotud tüüpselt funktsionaalskeemilt.
    • Seos plaanide, funktsionaalskeemi ja seadmete loeteluga.
    • Sama tähisega kontrollerid (nt kõik TC20) peavad olema funktsionaalselt identsed.
  • (Näide: Ruumikontrollerid näidatud plaanidel + teostatud tüüpne funktsionaalskeem + seadmete loetelus spetsifitseeritud erineva funktsionaalsusega kontrolleri tüübid ja summaarsed kogused ).
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Ruumikontrollerite ja ruumiseadmete tabel on kohustuslik .
  • Tabel peab määratlema iga ruumi/tsooni kliimaseadmete ja andurite konfiguratsiooni ning ruumiga seotud kontrolleri konkreetse konfiguratsiooni, I/O mahu, asukoha ja ühendused .
  • Tabel peab sisaldama vähemalt : ruum/tsoon; eri tüüpi ruumikontrollerid; ruumiga seotud andurid; juhtimised (kütteventiilid, jahutusventiilid, VAV klapid jne); paigaldusviis ja lisaseadmed; kontrolleri funktsioon; automaatika alakeskus, millega on seotud; vajadusel I/O punktide jaotus; seos funktsionaalskeemiga; andmeside ja liidese aadress.
  • Kontrolleri ja teiste seadmete unikaalsed tähised peavad olema vastavuses plaanide, I/O tabeli ja skeemidega .
  • (Näide tabelist - joonis xxx).

6.5.4 Põhiseadmete Loetelu

Põhiseadmete loetelu annab ülevaate kõikidest hooneautomaatikaga seotud mõõte- ja juhtimisseadmetest, mis ei ole arvestid ega ruumikontrollerid.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Üldised põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas, eraldi loetelu ei esitata (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Esitatakse põhiseadmete loetelu .
  • Iga seadme kohta tuleb näidata : tähis, nimetus, seadme tüüp (lühikirjeldus), tehnilised andmed (mõõtepiirkond, toitepinge, IP-klass, signaalitüüp, kinnitusviis, näidiku olemasolu, ventiilidel Kvs, DN, ajami signaal, tööpinge, avanemiskiirus jms), kogus (samasuguseid võib grupeerida), töövõtu ulatus (kes tarnib/paigaldab), viide skeemile/süsteemile, näidistoode (kui teada) .
  • Kui konkreetne toode pole valitud, piisab üldkirjeldusest .
  • Loetelu peab hõlmama vähemalt automaatika töövõttu kuuluvaid seadmeid . Soovi korral võib lisada ka teistesse töövõttudesse kuuluvaid, automaatikaga seotud seadmeid .
  • Vormistus: funktsionaalskeemide või süsteemide kaupa või tüüpsete seadmete põhiselt, tagades seose teiste projekti osadega .
  • (Näide - joonis xxx).
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Loetelu täpsustatakse konkreetse toote tasemele .
  • Lisaks PP infole näidatakse : täpne toode (tootja, tootekood), seadme kirjeldus ja tehnilised andmed vastavalt tarnitavale seadmele, anduri elemendi pikkus, toru DN vms paigalduseks oluline mõõt, keskkonnatingimused, paigaldusviis (kui oluline).
  • TP tabel peab võimaldama seadmed üheselt määratleda, hankida ja paigaldada .
  • (Näide - joonis xxx).

6.5.5 Kaablite Loetelu

Kaablite loetelu spetsifitseerib automaatikasüsteemis kasutatavad kaablid, nende tüübid, mahud ja ühendused.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Kaablite loetelu ei koostata. Üldised kaabelduse põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Peab olema üheselt arusaadav, millised seadmed on automaatikaga ühendatud, millise kaablitüübiga, eeldatav kaabelduse maht (koondpikkus tüübi kaupa) ja töövõtupiirid .
  • Vajadusel eritingimused kaablite valikul (tuletundlikkusklass, UV-kindlus jne) .
  • Esitamisvariandid:
    1. Kaablite tähistamine skeemidel: Funktsionaalskeemidele märgitakse kaabli tüüp või tähis koos legendiga. Sobib väiksematele süsteemidele. Puuduseks on muudatuste haldamise keerukus ja halb ülevaade mahtudest . (Näide - joonis xxx) .
    2. Eraldi kaablite loetelu tabelina: Skeemil näidatakse ühendused. Tabelis: tähis, algus- ja lõpp-punkt, kaablitüüp, orienteeruv pikkus (soovituslik), märkus, tuletundlikkuse nõue. Eelis: lihtsam hallata, koondpikkused leitavad . (Näide - joonis xxx) .
  • Soovitus: Koostada kaablite loetelu funktsionaalskeemi või süsteemi põhiselt .
  • Iga kaablitüübi eeldatav koondpikkus peab olema PP-s esitatud . (Näide - joonis xxx) .
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Kaablite loetelu koostamine on kohustuslik .
  • Kontrollida ja täpsustada kaablitüübid ja margid vastavalt valitud seadmetele .
  • Lisada/täpsustada kaabli tegelik pikkus (iga kaablilõigu pikkus) .
  • Ruumipõhise kliimajuhtimise kaabeldus võib olla esitatud tüüpskeemide alusel .
  • Kui PP-s oli kaabeldus üldistatud, tuleb TP-s täpsustada iga ühenduse algus ja lõpp (seadme kaupa eraldi või järjestikku ühendades) .
  • Järjestikku ühendatud seadmete puhul määrata, millised seadmed kuuluvad samasse liini, märgistada liini kuuluvus, näidata kaabli alguspunkt ja liini kuuluvad seadmete tähised. Lõplik füüsiline ühendusjärjestus võib kujuneda koostöös töövõtjaga .
  • Lõpliku TP osana tuleb esitada töövõtja poolt täpsustatud kaablitabel, mis sisaldab kõiki TP staadiumis nõutud andmeid .
  • TP tabel peab võimaldama tellida ja paigaldada kõik vajalikud kaablid koos varuga .

6.5.6. Programmide Loetelu

Programmide loetelu kirjeldab hooneautomaatika süsteemi tarkvaralisi funktsioone, juhtimisloogikaid ja seadistusi.

  • EP (Eelprojekti Staadium):
  • Programmide loetelu ei koostata. Üldised põhimõtted kirjeldatakse seletuskirjas (vt ptk 6.2) .
  • PP (Põhiprojekti Staadium):
  • Esitatakse programmide loetelu, mis kirjeldab põhilisi automaatikasüsteemi funktsioone :
    • Häirete, juhtimise ja reguleerimise loogika alused (nt vastuoluhäired, PI/PID juhtimine).
    • Rakendatavad aeg-, sündmus- ja häireprogrammid.
    • Seadmete töörežiimid ja erifunktsioonid (nt öötuulutus, tööaja loendurid, energiaraportid).
  • Programmide loetelu peab olema siduv I/O punktide tabeliga (viide punkti kuuluvusele programmis) .
  • Loetelu peab võimaldama süsteemi funktsionaalsust hinnata ja olema aluseks hilisemale programmeerimisele .
  • TP (Tööprojekti Staadium):
  • Täpsustatakse programmide loetelu vastavalt valitud automaatikasüsteemi võimekusele, tellijapoolsetele täpsustustele (nt häireprioriteedid, täpsed piirväärtused, kalendrid) ja tegelikule I/O struktuurile .
  • Võib sisaldada :
    • Täpseid programmeerimisparameetreid (nt filtrihäire viide, temperatuurihüsterees, ajad).
    • Aegprogrammide sisulisi seadeid (nt käivitusajad, suve-/talveaeg).
    • Sündmusloogika jadasid, mille alusel seadmed käituvad.