Keri sisuni

3.4 Jooniste Vormistamise Nõuded

Elektripaigaldise projektide graafiline osa – plaanid, skeemid, lõiked, vaated ja detailid – peab olema vormistatud korrektselt, selgelt ja ühtselt. See tagab jooniste loetavuse, vähendab vääritimõistmisi ning lihtsustab nii projekteerimis-, ehitus- kui ka hooldusprotsesse. Käesolev jaotis kirjeldab peamisi nõudeid ja soovitusi jooniste vormistamiseks, tuginedes kehtivatele standarditele.

3.4.1. Üldised Paigutusnõuded

  • Komponendid: Iga jooniseleht peab sisaldama kolme põhikomponenti: graafiline ala (kus esitatakse joonis ise), tingmärkide legend (selgitused kasutatud sümbolite, joonte jms kohta) ning kirjanurk (joonise identifitseerimis- ja haldusinfo).
  • Orientatsioon: Joonised tuleb vormistada nii, et neid saab lugeda (nii ekraanilt kui paberilt) vasakult paremale ilma lehte pööramata. Orientatsiooni määrab kirjanurga lugemissuund.
  • Raamjoon ja Veerised: Joonisel peab olema raamjoon ning piisavad veerised, mis vastavad paberväljatrüki nõuetele.
  • Värvikasutus: Kui joonisel kasutatakse värve informatsiooni edastamiseks (nt süsteemide eristamiseks), peab sellele olema joonisel selge märkus ning värvide tähendus peab olema legendis lahti seletatud. Joonis peab olema mõistetav ka must-valge väljatrüki või koopia korral (kasutada lisaks värvidele ka erinevaid joonetüüpe või viirutusi).

3.4.2. Jooniselehe Formaadid

  • Standardformaadid: Kasutada tuleb standardseid ISO A-seeria formaate (A0, A1, A2, A3) vastavalt standardile EVS-EN ISO 5457.
  • Pikendatud Formaadid: Vajadusel (nt pikkade trasside või hoonete puhul) võib kasutada pikendatud formaate (nt A3x3, A3x4), tingimusel, et lehe kõrgus vastab standardformaadile.
  • Formaadi Valik: Valida tuleb formaat, mis tagab joonise selge ja loetava esituse valitud mõõtkavas.

3.4.3. Kirjanurk (Title Block)

  • Kohustuslikkus: Iga jooniseleht peab olema varustatud standardse kirjanurgaga, mis paikneb reeglina lehe all paremas nurgas. Kirjanurga ülesehitus ja andmeväljad peavad vastama standardile EVS-EN ISO 7200.
  • Miinimumsisu: Kirjanurk peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni (vt ka näidist Lisas X [viide YLD_kirjanurga-sisu.docx]):
    • Projekti nimi ja tunnus
    • Projektiosa nimetus (nt EL, EN, EA)
    • Ehitise aadress
    • Koostaja (ettevõtte nimi)
    • Projekteerija (koostaja nimi)
    • Vastutav spetsialist (nimi, kvalifikatsioon)
    • Projekti staadium (EP, PP, TP)
    • Joonise tunnus (unikaalne kood, nt EL-5-01)
    • Joonise nimetus
    • Lehe number / Lehtede arv kokku
    • Mõõtkava
    • Esmase väljaandmise kuupäev
    • Muudatuste tabel (tähis, kuupäev, sisu, tegija)
  • Allkirjastamine: Vastutav spetsialist allkirjastab kirjanurga vastavas väljas.

3.4.4. Mõõtkava (Scale)

  • Joonise mõõtkava peab olema selgelt näidatud kirjanurgas.
  • Soovituslikud mõõtkavad elektripaigaldiste joonistele:
    • Asendiplaanid, üldised trassiplaanid: 1:200, 1:500
    • Korruste plaanid (valgustus, jõud jne): 1:100 (eelistatud), 1:50 (kui detailsus nõuab)
    • Elektri-, automaatika-, nõrkvooluruumide plaanid: 1:50, 1:20
    • Skeemid: Üldjuhul "Mõõtkavata" (Without Scale), märkida kirjanurka.
    • Lõiked, vaated, sõlmed: Vastavalt vajadusele (1:50, 1:20, 1:10, 1:5).
  • Valitud mõõtkava peab tagama joonise hea loetavuse ja detailide eristatavuse.

3.4.5. Tekstid ja Fondid (Texts and Fonts)

  • Standardid: Tekstide vormistamisel lähtuda standarditest EVS-EN ISO 3098 (Kirjad) ja EVS-EN ISO 7083 (Proportsioonid ja mõõtmed).
  • Fondid: Kasutada tehnilistele joonistele sobivaid, lihtsasti loetavaid ja platvormiüleseid sans-serif fonte (nt ISOCPEUR, Arial, Romans). Vältida kaldkirja (v.a erandjuhtudel) ja dekoratiivseid fonte.
  • Teksti Kõrgus: Teksti kõrgus peab vastama standardile ja tagama loetavuse ka pärast võimalikku vähendamist. Soovituslikud miinimumkõrgused paberjoonisel:
    • Põhitekst (mõõdud, tähised): min 2.5 mm.
    • Abitekst (märkused, selgitused): min 1.8 mm / 2.0 mm.
  • Paigutus: Tekst peab olema paigutatud loogiliselt, ei tohi katta olulisi graafilisi elemente ning peab olema üheselt seostatav vastava objekti või alaga.

3.4.6. Jooned ja Graafika (Lines and Graphics)

  • Joonetüübid: Kasutada standardseid joonetüüpe (pidev, kriips-, punkt-, kriips-punkt jne) vastavalt standardile EVS-EN ISO 128 (või uuem) elementide ja nende staatuse (nt nähtav, varjatud, telg) eristamiseks. Joonetüüpide tähendus peab olema legendis selgitatud.
  • Joonepaksused: Kasutada vähemalt kolme erinevat joonepaksust (nt peen, keskmine, jäme), et parandada joonise struktuuri ja loetavust (nt konstruktsioonid jämedamalt, seadmed keskmiselt, kaabeldus peenelt). Soovituslikud paksused vastavalt ISO 128-le (nt 0.18, 0.25, 0.35, 0.5 mm).
  • Graafiline Selgus: Vältida joonte ja sümbolite liigset tihedust. Vajadusel kasutada väljatõsteid või suurema mõõtkavaga fragmente keerulisemate alade kuvamiseks.
  • Vektorgraafika: Digitaalsetes väljundites (PDF) peavad jooned ja tekstid olema vektorkujul.

3.4.7. Tingmärgid ja Legend (Symbols and Legend)

  • Standardtingmärgid: Elektripaigaldise komponentide kujutamiseks tuleb kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ja/või Eestis standardiseeritud tingmärke (eelkõige IEC 60617 / EVS-EN 60617 seeria alusel).
  • Legend: Iga joonis või jooniste komplekt peab sisaldama tingmärkide legendi, kus on selgitatud kõikide joonisel kasutatud tingmärkide, lühendite, joonetüüpide, värvide ja mustrite tähendused.
  • Järjepidevus: Kogu projekti ulatuses tuleb kasutada samu tingmärke järjepidevalt.
  • Oma tingmärgid: Kui standardset tingmärki pole või see ei sobi, võib luua oma tingmärgi, kuid see peab olema legendis selgelt defineeritud ja eristuma standardsetest märkidest.

3.4.8. Kihid (CAD Layers)

  • Standard: CAD-jooniste koostamisel tuleb kasutada standardset kihistruktuuri ja nimetamise korda, mis põhineb standardil EVS-EN ISO 13567 (või samaväärsel kehtival standardil).
  • Eesmärk: Loogiline ja järjepidev kihtide kasutamine on hädavajalik joonise haldamiseks (elementide nähtavuse juhtimine), koostööks teiste osapooltega ning andmevahetuseks (sh BIM-mudelitega).
  • Põhimõtted: Kihid peaksid eristama elemente vähemalt järgmiste tunnuste alusel:
    • Eriosad (EL, EN, EA, AR, EK jne).
    • Elemendi tüüp (nt kaablitee, valgusti, pistikupesa, tekst, mõõtmed, teljed).
    • Süsteem (nt üldvalgustus, turvavalgustus, jõud, ATS, andmeside).
    • Staatus (nt uus, olemasolev, lammutatav).
  • Projektipõhine Standard: Täpne kihistandard ja nimetamise konventsioon tuleb määratleda projekti CAD-juhendis või BEP-s.