2.3 Koostöö Teiste Osapooltega

Elektripaigaldise projekteerimine ei toimu isolatsioonis. Kvaliteetse, toimiva ja ehitatava lõpptulemuse saavutamiseks on kriitilise tähtsusega aktiivne, õigeaegne ja konstruktiivne koostöö kõikide projekti osapooltega. Hea koostöö aitab vältida vigu, optimeerida lahendusi ning säästa aega ja kulusid nii projekteerimise kui ka ehituse etapis.

Käesolev jaotis kirjeldab peamisi koostööpunkte ja infovahetuse vajadusi elektripaigaldise projekteerija ning teiste osapoolte vahel.

2.3.1. Koostöö Tellija ja Peaprojekteerijaga

• Tellija:
  • Regulaarne suhtlus: Projekteerija peab hoidma tellijaga regulaarset kontakti, et selgitada lähteülesannet, esitleda lahendusvariante, saada tagasisidet ja kooskõlastusi olulistele otsustele ning projekti staadiumitele.
  • Ootuste juhtimine: Oluline on selgitada tellijale erinevate lahenduste mõju maksumusele, ajagraafikule, energiatõhususele ja kasutusmugavusele.
  • Muudatuste haldamine: Kõik tellijapoolsed soovitud muudatused pärast staadiumi kooskõlastamist tuleb vormistada ja nende mõjud läbi rääkida (vt ptk 2.2.4).
• Peaprojekteerija:
  • Koordineerimine: Elektriprojekteerija on üks osa suuremast projekteerimismeeskonnast, mida juhib peaprojekteerija. Tuleb järgida peaprojekteerija juhiseid infovahetuse, koosolekute, tähtaegade ja dokumentide vormistamise osas.
  • Aktiivne osalemine: Osaleda peaprojekteerija korraldatud töökoosolekutel, esitada õigeaegselt vajalikku infot teistele osapooltele ning tõstatada koheselt küsimusi või probleeme, mis mõjutavad teisi projekti osasid.
  • Infovahetus: Tagada, et kogu asjakohane info (nt ruumivajadused, koormused, avade vajadus) jõuaks õigeaegselt peaprojekteerijani ja teiste asjaomaste osapoolteni.

2.3.2. Koostöö Arhitekti ja Sisearhitektiga

• Vajalik sisendinfo: Täpsed ja ajakohased arhitektuursed ja sisearhitektuursed joonised (plaanid, lõiked, vaated), sh mööbli paigutusplaanid, ripplagede plaanid, viimistlusmaterjalide info, esteetilised nõuded nähtavatele elektripaigaldise osadele.
• Kooskõlastamist vajavad teemad:
  • Nähtavate seadmete asukohad: Lülitite, pistikupesade, valgustite, kilpide, juhtpaneelide, andurite jms täpsed asukohad seintel, lagedes ja põrandatel, arvestades ruumi funktsiooni, mööbli paigutust ja esteetikat.
  • Varjatud paigaldised: Kaabliteede, süvistatavate karbikute ja torude paiknemine konstruktsioonides (seinad, laed, põrandad), arvestades viimistluskihtide ja konstruktsiooni eripäradega.
  • Valgustuslahendus: Valgustite tüübi ja asukoha kooskõlastamine arhitektuurse ja sisearhitektuurse kontseptsiooniga, sh ripplaevalgustid, süvisvalgustid, fassaadivalgustus.
  • Tehnoruumid ja -šahtid: Elektri-, nõrkvoolu- ja automaatikakeskuste ruumide ning kaablišahtide asukohtade ja suuruste kooskõlastamine.

2.3.3. Koostöö Konstruktsioonide Projekteerijaga

• Vajalik sisendinfo: Kandekonstruktsioonide joonised (vundament, postid, talad, vahelaed, seinad), materjalide info, raudbetoonelementide sarrusinfo (vajadusel), koormused (kui mõjutavad elektripaigaldise elemente).
• Kooskõlastamist vajavad teemad:
  • Avad ja läbiviigud: Kõikide kaabliteede, torude ja šahtide läbiviikude asukohad ja suurused kandekonstruktsioonidest. Avade ülesanne tuleb esitada õigeaegselt ja korrektses formaadis.
  • Süvistamine ja varjatud paigaldus: Torude, karpide, maanduselementide paigaldamine betooni või muudesse konstruktsioonidesse.
  • Raskete seadmete kinnitused: Trafode, suuremate kilpide, generaatorite jms aluste ja kinnituspunktide lahendamine.
  • Maandus ja Piksekaitse: Vundamendimaanduse kasutamine, piksekaitse allaviikude integreerimine konstruktsioonidesse.

2.3.4. Koostöö Teiste Eriosade Projekteerijatega (KVJVK, Vesi-Kanal jne)

• Vajalik sisendinfo: Kõikide elektrit tarbivate ja/või automaatikaga juhitavate seadmete (pumbad, ventilaatorid, klapid, katlad, jahutusseadmed jne) täpsed asukohad, tehnilised andmed (võimsus, pinge, faasid, juhtsignaalid) ja toimimisloogika. Torustike ja kanalisüsteemide paiknemine.
• Kooskõlastamist vajavad teemad:
  • Ruumiline paiknemine: Kaabliteede ja elektriseadmete paigutamine, vältides konflikte torustike, ventilatsioonikanalite ja muude eriosade seadmetega. Eriti oluline on koordineerimine tehnoruumides ja šahtides. BIM-mudelis ristumiste kontroll on siin väga soovitatav.
  • Toitepunktid: Õigete parameetritega (sh kaitseaste, erinõuded) toitepunktide ettenägemine kõikidele eriosade seadmetele.
  • Juhtimis- ja automaatikaühendused: Vajalike juhtimis- ja signaalkaablite planeerimine ja ühenduspunktide kooskõlastamine elektri-, automaatika- ja vastava eriosa projekteerija vahel.
  • Maandus ja potentsiaaliühtlustus: Metallist torustike ja seadmete ühendamine potentsiaaliühtlustussüsteemi.

2.3.5. Koostöö Võrguvaldajatega

• Vajalik sisendinfo: Kehtivad tehnilised tingimused ja liitumislepingu(te) tingimused (elekter, side). Info olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide kohta liitumispunkti läheduses.
• Kooskõlastamist vajavad teemad:
  • Tehniliste tingimuste taotlemine ja täpsustamine (sh erinõuded nagu kahepoolne toide, mõõtmine jne).
  • Liitumiskilbi(de) ja sisestus(t)e asukoha kooskõlastamine.
  • Vajadusel projektlahenduste kooskõlastamine võrguvaldajaga vastavalt nende nõuetele.
  • Ehitusaegsete tegevuste kooskõlastamine (nt kaevetööd, ümberlülitamised).

2.3.6. Koostööplatvormid ja Infovahetus

• Ühtne infokeskkond: Eduka koostöö aluseks on kokkulepitud infovahetuskanalid ja -platvormid. Eelistatud on digitaalsed projektipangad või ühised andmekeskkonnad (Common Data Environment - CDE), eriti BIM-projektide puhul.
• BIM koostöö: BIM-projektides tuleb täpselt kokku leppida mudelite vahetamise formaadid (nt IFC, RVT), sagedus, koordinaatsüsteemid, ristumiste kontrolli protseduurid ja vastutus ning vigade/küsimuste haldamise protsess (nt BCF formaadis). Detailsemalt käsitletakse seda peatükis 7.
• Koosolekud: Regulaarsed projekteerimiskoosolekud (nii eriosade-sisesed kui ka üldised) on vajalikud informatsiooni vahetamiseks, probleemide lahendamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks. Elektriprojekteerija peab nendel aktiivselt osalema.

Kokkuvõtteks: Edukas elektripaigaldise projekt sünnib tihedas ja avatud koostöös teiste osapooltega. Õigeaegne ja täpne infovahetus ning probleemide varajane märkamine ja lahendamine on kvaliteetse lõpptulemuse võti.